keegi on maja taga hoovis pillanud maha pool kaneelisaia ja ma mõtlen vaid sinust. päike muudab suhkru karamelliks tunnen imalust ja sina sul on tee mu koju peas. mõtlen paljudest asjadest mõtlen klaasikildudest tuppa kinni jäänud putukatest ja erinevate piltidega tikutoosidest mõtlen kasvuhoones soojaks läinud veest paduvihmast survepesuritest mõtlen sinust. ploomipuu augulised lehed sina aed hämarikukumas sõstrad ja põõsad ja puud ja vaid sina sina sina nende vahel teed kätega endale läbi udu ruumi su pilk jääb mu seljale kinni meil on mõlemal soe suvalisel ööl viskan oma juuksed koos kõige muuga vastu idas punatavat taevast vaatame üksteist ja kõik jääb paigale. kõik kõik linnud ritsikad ussid maa sees ei liigu kardan kibedat tõtt ja südamevalu küsida kõigi käest kas mu käsi on üldse nõnda hoitud
No comments:
Post a Comment