loen kokku neid pihlakamarju seal
väsinud poe nurgal kaks neli
kuus pilv seisab tähed
liiguvad kaheksa kümme
kaksteist ma tean kõike
aknaraamid lüüakse lahti
sa lähed endast välja mängid
viiulit kogu linnale pudened
koost neliteist kuusteist keegi
küsib mis värvi ma su aknad
maaliks kuid pihlamarjad on
ammu katki astutud
No comments:
Post a Comment