ma nägin sind roius kastanite vahel ja too kord
kui matsalu roostikus kured karjusid me
tervitasime üksteist kaugelt siis lähedalt. läbi kalendrite viivad
niidid mäletamas seda kui kukkusin kandle tagaaias, siiani nutavad
kivid hiiumaa randades taga su verd. me aias kase otsas istuval
käol jäi mu selleaastane õnn kukkumata aga see läheb meelest, sest aeg liigub
mõlemat pidi, ja läheb
meelest, süda pähklikestasid täis
Saturday, May 22, 2021
nullsummamäng // 19.05
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment