naeratan tahtmatult ja ma ei naerata kunagi mul on silmad murosa sekundist kinni ja midagi on juba liikunud pudenenud okstelt maha naeran panen silmad ise kinni ja seletan midagi pikalt sa viskad pea kuklasse näen silmanurgast vanalinna maju torne aastakümnetega räämunud aknaplekke riivame üksteist aeg kergelt peatub ja naer on koos millegi muuga mu kurgus kinni vaatan täpselt pilvede vahele et ma midagi ütlema ei peaks aga vaatan mööda olen haavatav sest naeratan sest tunnen sest näitan välja et tunnen sest näitan välja naaber ütleb et mind pole kunagi näha jah tean lähen tagasi tänavale kus ma pole olnud sest õhk on kopsudes kinni koos millegi muuga midagi suurt ja olulist nihkub merede ääres