mere vee äär

inimesed lähevad iga päev tööle selles
samas linnas kus ma nii palju aastaid tagasi 
sündisin inimesed sõidavad iga hommik ikka
ja jälle sellest samast majast mööda mäletan sügisel
halli merd mäletan tühja randa vihma
vaikust vettinud liivas käimise raskust mul
jooksevad kõrvad verd ma mäletan kukkumise
aeglust kõrvetavalt külma kevadist vett piiri
ääres lõkkesuitsu võõraid autosid lõputut
sõitu liftiga ma loen kümneni enne kui
puu tagant välja jooksen niidirulle
kasemahla kruusa peal kukkumist. kruusa
peal kukkumist ma tahan hoida elu lõpuni
tasukus tammetõrusid nälkjaid linnumune
inimesed lähevad iga päeva tööle selles
samas linnas kus ma nii palju aastaid
tagasi sündisin tikreid peos hoidma