mul tuleb meelde, et telk on M ja S tagaaias püsti löödud. see suur kask, mis nende krundi piiril kõrgub, ajab oma oksad laiali ja lehtede sahin on auto tagaistmel istuva minuni kuulda. mul on käes ilmselt midagi väikest ja sümboolset, näiteks kimp päevakübaraid või kaart, mille olen ise teinud. mõtlen, kuidas kõik kohad on suve lõpuks kaseseemneid täis. mis tunne on neid juustest välja kammida. kuidas need aknavõrku kinni jäävad. olen aias õunapuude ning sõstarde vahel ja järve kohal hakkab hämarduma; pikk uduviirg teisel pool maja põllul, minu ja metsa vahel ületamatult pikk vahemaa, millest ma pole kunagi edasi läinud. selles samas metsas pidavat see üks järv olema, kuhu V läks õhtul enne oma põhikooli lõpetamist kalale, ning aktusele ta ei jõudnudki. ema rääkis seda, kui mitu sooja suve tagasi lüllemäele sõitsime, aknad lahti ja mina kartmatu, hiireviud tee ääres valvsa pilguga saatmas. ema ütles ilmselt, et meil on kõigil kalduvus siin metsadesse ära kaduda, ja naeris. hämardub ja kaste tuleb maha ja mu põlved saavad märjaks, ma korjan plastist kohvitopsi punaseid tikreid, astun maha kukkunud ploomid katki. M paneb aias laternad põlema ja ööliblikad kaotavad mõistuse. eelmisel nädalal nägin J aias surnud väike-punasuru ja tahtsin nutta, ma ei teagi, kas pigem ööliblika enda või seotud mälestuste või mõlema pärast. mul on jahe, kuid pere ja tuttavad on lähedal ja mul on turvaline. E on kuskil peenarde vahel ning hõikab mind, istume kiigel, teeme mingit lastele omast lollust, mis ühteaegu ei tähenda midagi ning mis samal ajal hoiab minust aastaid hiljem ikka veel kinni. E on minust nii palju pikem ja minul juuksed lokkis, tambime vist sealsamas pojengipõõsas, mis mitme aasta pärast ühe kurja mägra poolt üles võetakse (mäkra keegi kunagi ei näinud, aga mingil hetkel lõpetas ta M ja S lilleaias käimise). õhus on tunda mulla niisket lõhna ja sääseküünalde imalust. hoov on autosid täis ja kruusatee maja kõrval on päeval sadanud hoovihmast sügavaid lompe täis. ma tean, et suvi ei saa kunagi otsa, aga mingil hetkel tuleb sügis ja V ei käi enam kalal ja M ei pane tagaaeda telki üles ja ma leian kaseseemneid veel pikka aega ja ma ei näe E-d enam kunagi.
